See on lugu kahest karust - Ottiliasta ja Ottost, kes armastavad mängida, magada ja puhata.

Ottilia ja Otto on kaks karu, kellele on elu alati meeldinud. Toredamad tegevused, mida need kaks heatahtlikku karumõmmi teavad, on hästi süüa, hästi juua ja hästi magada. Ja vahepeal mängida.

Elu on oivaline, tore ja hea. Ja heale eluele pühendunud Otto ja Ottilia mõtlevad pidevalt välja uusi mänge ja võimalusi, et saaks lõbustada ennast ja teisi.

"Hihiii", kiljub Ottilia, kui sööstab meeletu kiirusega kelgumäest alla või väntab kindlalt jalgrattaga mäest ülesse. "Ho-hoo", naerab Otto ja avab piknikukorvi. "Võileivad, piim ja mesi! Nämm!"

Ja kui õhtu saabub, kõmbivad Otto ja Ottilia pehmesse pessa, kaevuvad paksude pehmete tekkide alla ja nohisevad rahuolevalt hommikuni nii nagu vaid karude pesas on võimalik.

Kuid teised toimekad, täpsed ja töökad karud vaatavad Ottilia ja Otto askeldusi kulmu kortsutades.

"Ega elu pole ainult meelakkumine", ütlevad nad.
"Peab ka tööd tegema!" tuletavad nad meelde.
"Karu ei saa pühendada elu ainult mängimisele, unele ja söögile", rõhutavad nad.
"Teil ei lähe hästi", hirmutavad nad.

"Kas see on tõsi?" küsib Ottilia Ottolt murelikult.
"Kas elu ei või koosneda vaid headest asjadest, puhkamisest, lesimisest ja mängimisest?"
"Hmmm", mõtleb Otto käpaga kõrvatagust sügades.
"Tuleb teha seda, milles oled hea ja mis tundub parim olevat. Nii õpetas mind ema."
"Me olem parimad just mängimises, magamises ja puhkamises", nendib Ottilia.
"See on tõsi! Selles me oleme tõeliselt head. Ja alati kui sõbrad meile külla tulevad, ütlevad nad, et nad ei ole mänginud ega maganud kusagil mujal nii hästi."

Mõte elu sügavamast tähendusest painab Ottiliat terve päeva. Kas võib elu nautimine olla vale? Õhtul, just enne uinumist, tuleb Ottilial idee.

"Kes ütles, et puhkus, mäng ja uni on raisatud aeg? Et niimoodi ei või elada. Teeme oma hotelli ja pakume kõikidele karudele kogu maailmast võimaluse elu nautida! Kasvõi ainult lühikest aega, puhkuse ajal! Ilma muredeta ja ilma argipäevata!"

Ja nii juhtuski. Otto ja Ottilia otsustasid rajada hotelli. Nad rändasid maailmas ringi, et leida kõige paremat kohta heaks äraolemiseks, lebamiseks ja puhkamiseks. Ühel päeval tatsasid nad linna, mis asetses karu meenutava mäe jalamil.

"Mis koht see on?" küsis Ottilia.
"See on Otepää ehk Karupea", teadis Otto rääkida.
"Siin on karud ja inimesed puhanud aegade hämarusest. Vaata Otepää vappi, ka selle peal on karu", osutas Otto käpaga suurt silti.

Ottilia vaatas kauneid haljaid mägesid ja maalilisi järvi, mis sillerdasid silmipimestavalt. Nuusutas tuult, mis oli nii värske ja puhas nagu saab ainult kõrgetes kohtades olla.

"Siia me jääme!" nentis Ottilia kindlalt. "Siia me rajame hotelli!"

2005 aasta suvel avas Villa Ottilia nimeline perehotell uksed Otepääl, Oru tänav 4. Nüüd kutsuvad Ottilia ja Otto kõiki maailma karusid enda juurde hästi puhkama, mängima ja magama.

Teretulemast Villa Ottiliasse!